Dirtbiking-Memorial Day

Ahoi -ahoi!

Mõned päevad on nagu juba täitsa oldud siin. Ajavahega käib edukas kohanemine. Ja natuke annab organism tunda, et enna äraminekut normaalselt ei maganud ja rabelesin ringi. Uni on magusam kui kunagi varem:)

Suurim ja ägedam sündmus on seni dirtbikiga sõtmine. Käisime Alexi, Alyse nende isa Ray ja Maxiga, kellega töötasime suvel campis koos. Koht oli El Mirage dry lakebed. Ehk eriti suur lahmakas maa-ala, kuhu inimesed tulevad kas siis oma motikate, atvedega või muu motoriseeritud asjandusega sõitma. Ilm oli mõnusalt küttev. Mul oli ju esimene kord ja nii põnev, natuke kartsin ka. Alustuseks sain pisikese punase honda (100 kuubiksendimeerit). Alex ja Ray seletasid kuidas asi peaks juhtuma ja ma siis praktikas tegingi. Uskuge või mitte aga ma sain sellega kohe hakkama. Ühesõnaga, kes teavad mu esimest mäesuusakogemust Austrias siis võib täiesti paralleeli tõmmata. Ja teate te ei kujuta ette ka kui äge see mootorattaga sõtmine on. Sõitsime nii tasasel maal kui ka põõsasete vahel ja mööda rada ja küngastest üles. Ma mudugi veel kõige suuremast künkast üles ei julgenud minna.. midagi ikka järgmiseks korraks ka. Piltidelt on näha ka vast millest ma räägin. Siis proovisin ühte suuremat ja võimsamat (Yamaha ,160 kuubikesendimeetrit) see oli ikka juba teine minek aga noo nii palju suurem. Selleg ategin ühe õnneliku kukkumisega ka. Terve päeva sõitsime ja ausalt õeldes täitsa ära väsitas. käed vibreerisid. Aga nii vinge oli, et tahaks kohe uuesti minna, mis ka arvatavsti juhtub äkki enne laagrit. Täna st. esmaspäeval oli Memorial Day, kus mälestati hukkunud sõdureid. Käisime paraadil ja hiljem oli perekonna sõprade ja sugulastega basseini ja grillipidu. Hästi tore, et eelmine kord oli siin kui oli nö hooaja viimane basseinipidu ja nüüd oli selle hooaja esimene pidu. Ühesõnaga mõnusalt tegus on olnud. Kolmapäeval lähme ookeani peale kala püüdma.

Nii tore ongi. Ilm on mõnusalt 27 kraadi ringis.

Tervitused kodusesse Eestimaale, ahjaaa ühel päeval sõime hommikuks emme kaasa pakitud kilu musta leiva ja munaga.. näm näm.. see hea kraam saab kohe otsa :(

Kallistan teid ***

Tallinn- Helsinki- Düsseldorf - Los Angeles

Nonii nonii noniii. Uskumatu aga kohal. 2 ja pool h laevasõitu Tallin- Helsingi. 2h lendu Helsinki- Düsseldorf ja 11h ja 20 min lendu Düsseldorf-Los Anglese. Sinna vahele ootamistunnid ja uneaeg Düsseldorfis. Minu kogu pagas kaalus sama palju kui mina :) 32kg kohvrit, mis jõudis väikeste vigastustega kohale. 22kg suusakotti ja siis veel mõned kilod käsipagast. Seljakotist on igathes sinikad õlgade peal :) LAX (Los Angelese lennujaam) läks piiri ületamise ja kogu pagasiga taaskonrd 1, 5 h. uskumatu. Aga Alex ootas mind lilledega lennujaamas ja ka kodus oli lilled ja kaardid mulle ja no nii armas. Sõime õhtust ja mulistasime mullivannis ja no ega see väsimus oli ikka suur küll. Üritan ajavehga kohaneda. Täna arvatasti pakime, kuna neil ka siin kolimised ja liikumised käsil. Kuna ma pole veel varem nii vara siin olnud, siis üllatavlt jahe on. Ikka selline dressikaspeale ilm. Ja keelega kohanen ka täna ööse unesegasena pidasin Alexiga pika vestluse eesti keeles maha.. ja no täitsa pahane olin, miks ta mulle ei vasta vaid raiub "honey, I don't understand you" :) :)

Kuulge aga siis on algus tehtud. Kallid kõikidele ja nii tore oli sadamas armsaid ngusid näha ja isegi neid, kes jäid 2min hiljaks ja neid kes helistaisn ja messiisid või meilisid, või no neid , kes mõtlesid mu peale, mina mõtlen peale koguaeg. Ja fakt on see, et teisi nii ägedaid sõpru ei leiaks ma kuskilt mujalt. MOPS!

Pakin

Olen alustanud pakkimisega... see on masendavam kui ma arvasin, kuid õnneks on mul head sõbrad Venna ja Marks, kes hoiavad tuju üleval.