Tervitus,

Eile oli imeline päev. Mu pere jõudis siia. Lihtsalt super!!! Neil järelkäimine oli paras seiklus. Kes on käinud LAX lennujaamas, teavad, et see lennujaam on jõhkralt suur ja näiteks teadmine, mis terminali sa maandud või välja lendad on olulisem, kui su koht lennukis, sest kui sa terminali ei tea, ei pruugigi sa oma kohale lennukis jõuda. Aga enivei, kui me jõudsime Tom Bradley International termnal, kuhu mu pere pidi jõudma, oli sisspääs ümber piiratud ja väga palju inimesi välja.. selge, mingi jama.  Ja nagu hiljem selgus, oli kahtlane kohver kusil vedelemas. http://www.latimes.com/local/lanow/la-me-ln-suspicious-bag-lax-20130925,0,1770671.story 
Peale tiirutamist suure lennujaama ümber sain ühendust oma issiga ja sealt ka teada nende asukoha. Mudugi lõpuks tuli välja, et tänu minu blondisusele olime vale terminali juures niikuinii, sest ma olin oma peas täiesti kindel, et nad tulevad Lufthansaga aga tulid hoopis KLM-iga, mis tähendas seda,et me poleks pidanud sinna Tom Bradley terminali üldse minema. No ühesaõnadga täiesti minu stiil ikka ju...

Ma olen super õnnelik, et nad on siin ja eks järgmine kord juba pikemalt, mis koos teinud oleme.

Viimased päevad on  täiel aurul olnud veel viimaste ettevalmistuste hoos laupäeval toimuvaks pulmapeoks. Alexi õde Alyse on siin kunstilise poole juht, ehk ta on nagu nii palju asju ise teinud, et see on uskumatu. Ma palju detaile ei tahaks paljastada aga mõned ikka.. Siin pildi peal on käsitsi kaunistatud küpsised abstraktses stiilis..

  Siin me sildistame külalistele minevaid kingitusi. Need on Alyse enda poolt purki tehtud erinevad keedised - moosid, salatid ja kastmed, kusjuures enamus on ta enda aias veel kasvatanud. Eriti tubli naine- kes teeb see jõuab :)

    Sellised on minu hommikused jalutu-jooksukäigud. Truu sõber Shailo on alati kaasas.

Aga nüüd perega tegutsema ja rajale.. Tervitused sügisesse Eestisse :)

Uus algus

Tere taas mu need sõbrad, kes mu blogi jälgivad ja aeg-ajalt siia lehele satuvad. eputrilla.blogspot on puhkuselt tagasi ja alustab (loodetavasti) iga nädalaste postitustega taas.
Nii nagu ikka on  see eestist lahkumine alati nii raske.. see kord kohe eriti. Võiks ju olla niiet mida rohkem oled seda teinud, seda lihtsam on aga ei! selle asjaga tundub isegi vastupidine see olevat- aina raskemaks läheb. Minu viimased päevad kodus oli täis mu suurepäraeid sõpru ja tuletas mulle meelde olulist asja:  Mind on õnnistatud nii imeliste inimestega, et natuke tunnen ka kurjategijana, et ma teid maha jätan aga trust me - it is not easy , minu südames olete kus iganes ma oleks ja kõik võimalused on suhelda mitme interneti kanali kaudu...

muhk on siiamaani veel täitsa tunda... :)

Kui esmaspäeva õhtu lahtiste uste üritusel kus sai mulle tsau öelda vooris vahetpidamata sõpru uksest sisse, oli lihtslat sõdames väga hea ja õnnistatud tunne… nagu ka teisipäeval lennujaamas.

Nii aga nüüd olen edukalt Los Angeleses.. niii värvikat reisikogemust nagu ei mäletagi. Tallinn-Istandbul Lennukis istus mu kõrval siis ema oma lapsega, kes lihtsalt röökis.. kuna ma olin vist päris kurnatud jäin ma juba enne õhkutõusmist magama.. järgmine hetk..ärkasin selle peale, et inimesed sebisid ja läksid maha.. mõtlesin, et see nüüd oli küll kiire aga siis kuulen kuidas piloot ütleb " the weather in Vilnius is.. " ja siis saingi aru, et oleme Vilniuses, mõtlesin, et no täiesti pe***es  kuidas ma vale lennuki peale suutsin istuda. Selgus, et Vilniuses tehti aint vahe maandumine ja võeti uued inimesed peale ja kes tahtsid maha minna läksid :). Tallinn oli ka selline vahepeatus olnud.  Ja siis lendasime edasi ja läbi une kuulen kuidas piloot ütleb järjest rumeenia, bosnia hertsogoviina , sloveenai jne jne.. mõtlesin, et isver.. et nagu liinibuss, kuid õnneks ei.. piloot vaid teateas et neist riikidest sõoidame üle. seal ei peatunud.
Istanbuli jõudes tabas mind meeldiv üllatus, kui uurisin loungeis ööbimise kohta. Turkish airlane nimelt majutas mind 5 tärni hotelli täiesti tasuta- viidi ja toodi, elu nagu kuningakassil eks. lisaks lubas Turkis Airlane kaks kohvrit võtta aga kuna ma tuutu ei uskunud seda siis ma mudugi seda toredat võimalust ei kasutanud (Loll- Merili stiilis öeldes :)) Tuba oli ilus ja hommikusöök rikkalik, ainuke asi mida polnud oli internet…. aga no sai magatud ka ilma selleta :)

Lend Los Angelsse  Istanbulist oli pikk.. 12.5 h.. normaalselt magada ei saanud.. sest palju mõtteid peas, vaatasin mõned filmid ja kui ma lõpuks kohal olin.. oli mul ka maaailma suurim peavalu kogu sellest reisimisest ja ajavahest. Viiisakontroll läks valutult nagu ka pagasi kättesaamine. Ja juba oligi mu kallis kallis Alex lennujamaasa lilledega vastas. LA tervitas mind oma suurepärase tipptuni trafficuga egk 40 minutit sõitsime 1.45 minutit.. ma jõudsin autos magama jääda juba.

Huvitav on tagasi olla siin...nagu poleks seda 15kuud olnudki, vist vähesed inimeseda saavad öelda, et neil on kaks kodu..:) aga juba igatsen eestimaa inimesi ja kodu...

Skype: gretegretegrete
Viber ja usa number: (001)818-731-9654
(number töötab aga mul on mingid settingud paigast ära, et viber veel ei tööta)

Tänane muusikpala:
http://www.youtube.com/watch?v=7c96pks9ocw