Uus rekreatsioonikeskus

tere,

See nädal läks kuidagi eriti kiirelt. Väga tegus oli. Sain mõned koolitööd hinnatuna tagasi ja ikka, võib tulemustega rahule jääda. See nädalavahetus keskendun ka ainult kooliasjadele, neid on kohe hulga teha. Lõpetasin just raamatu H. Clintonist ja tema juhi saladustest.. noh, mis nad nüüd nii väga saladused olid aga selline oli raamatu pealkiri.

Tööalaselt õnnestus mul valmivas rekreatsioonikeskuses tuuril käia. Nad väga ei taha sinna inimesi lasta kuna ehitus peab aja peale valmis saama niiet suht unikaalne võimalus. See on nüüd see hoone, mille avamispeo programmiga ma tegelen. Hoone sab vägev olema.. ma kirjutan sellest kunagi rohkem. Kuna Eestis on see sõna "rekreatsioon" enamusele ikka veel tuumateadus siis Eestis kutsutakse neid kohti fitness centerieks, no ala myFitness või midagi taolist aga lisaks kangi tõstmisele ja muudele fitness tegevustele on näiteks kaljuronimissein olemas valmivas rekreatsioonikeskuses. Kui see avatakse saab see tudengitele tasuta olema, sest meie õppemaksus on ehitise tarvis raha, kui ma eksi siis ika tudeng maksab semestris 160 dollarit, et see uhke hoone siin valmis saaks.

Ja siis Palju õnne sünnipäevaks emmele! Muide kolm nädalat on jäänud kuni mu pere siia jõuab, siis tuleb suurem tähistamine! valleraa.

aga nüüd tagasi kirjutama.. kaunist sügise jätku, värvilisi lehti ja suuri lompe!

Pesa

Heia.

Üks tegus nädal on jälle mööda saanud. Koolis said mõned asjad tehtud ja tööl oli palju üritusi. Haigusposisit olen ka lahti saanud niiet täitsa hästi. Panen teile seekord pilte oma kodust, sest selgus, et ma polegi oma kodust pilte pannud. Elame siis alates mai kuu lõpust siin.. hästi kodune korter on see.. selline hubane ja mõnus on alati koju tulla. Vot ega siis midagi lippan nüüd tööle ja teile kõigile mõnusat nädalavahetust!

PS. pere on siin juba vähem kui kuu aja pärast. the countdown has started!

kreisi reede

Tere sõbrad,

Mõned juba näoraamatust nägid mu pilti laskumisest hoone seinal. Tegemist oli siis heategevusliku projektiga "Over the Edge" kus Alexi t88koht panustas rahaga ja tänutäheks said nad siis kogeda laskumist 26 korrusejagu. Kuna neil oli üks koht üle, õnnestus mul ennast kaasa sebida. See hoone oli hotell, kus on muide filmitud Schwarzeneggeri film "Ausad valed" lifti stseenid. (liftid olid ägedad küll seal). Enne siis laskumist tehti meile kiire koolitus ja juba järgmisel hetkel olingi katusel. Jummel küll. Psühholoogiselt oli kõige laske hetk kui sa selg ees astud üle hoone kastuseserva ja ripudki kahe kõiega kõrgel-kõrgel. Siis kui juba allapoole tulin oli lihtslat fun ja tore nautida vaadet üle LA downtowni. Alla jõudes jalad värisesid mõnuga. Mul on super hea meel, et midagi nii ainulaadset kogesin. uh! ja te teate ju milline adrenaliini jänku ma olen!

Siis hiljem sel samal päeval jõudsin ma lõpuks esiemst korda Eesti majja Los Angeleses. Põhjust oli selleks ka- Tanel padar esines seal. No Tannu muusikat olen ma alati nautinud ja kui ikka nii lähedal ta esineb siis oleks olnud patt mitte minna. Läksin üksi, kedagi teadmata aga tutvusin nii mõnegi eestlasega seal kellega hiljem kella kolmeni siis afterpartitatud! Aga selline tunne oli nagu oleksin kuskil väikse eesti linna kultuurimajas olnud. See hoone meenutab lihtsalt midagi taolist. Kõikidel oli Saku pudelid käes, ka mul õnnestus üle 10 kuu eesti õlu nautida.. Ja nii palju eesti keelt ümber ringi,, jee! Tanel oli lahe ja tsill.. ta laulis kõik mu lemmikud laulud ja osad laulud olid ma juba ära unustanud kui head need olid/on. Vot selline ülevaade mu reedest. Elu on ilus kas pole? hommikul käisin muide tööl ja koosolekul ka, et midagi asjalikku sai ka tehtud :)

Järgmine nädal tuleb mul super tihe ja tegus ja õnnetuseks olen ma haigusevimma endale saanud kuskilt, nii et loodan, et saaan ennast nädalavahetusega üles putitatud.

Tervitan!

ikka mina

Kõigepealt vabandused, et selline pikk paus on olnud blogi täitmisel. Kool on jube üle kuu aja kestnud ja nii kui kool peale hakkas, läks kõik käest ära.

Mul on siis nädalas kaks hilist loengut, teisipäeval ja neljapäeval seitsmest kümneni, mõnikord kolmveerand kümneni. Mõlemad loengud on põnevad ja nauditavad ja magistritasemele omased st. palju iseseisvat lugemist, reaalseid töökogemusi analüüsiv. Pean tunnistama, et naudin kooli rohkem kui iial varem ja kui ma olen seda kunagi öelnud, siis praegune ütlemine loeb rohkem.

Lisaks kahele loengule teen oma teist praktikat magistriõppes, mis on kohustuslik- siinne magistriprogramm on rohkem reaalsele kogemusele orienteeruv. Seekord teen praktikat samas kohas kus töötasin. Ma pean selle lahti seletama, muidu on raske aru saada. Niisiis, töötasin reserveeringute kontoris, kus tegin ruumidele reserveeringuid ja aitasin keerukamaid üritusi planeerida. Selle sama osakonnal on peale nö office tiimi ka field tiim, kes on nö kes reaalse töö ära teeb ja ruumis ürituste seaks valmis seab. Õpin kuidas helisüsteeme opereerima, valgustust seadma, millele tähele panu pöörata kui kliendile ruum valmis seada. Samuti kliendi assiteerimist ürituse jooksul. Sellise lühikese ajal olen õppinud juba nii palju ja ma olen väga tänulik sellise nö behind the scenes kogemuse eest. Mu ametlik nimetus on event liaison-banquet manager.

Need, kes nüüd tähelepanelikult lugesid panid vb tähele, et kasutasin mineviku vormi oma tööosas. Alates eelmisest nädast töötan Ürituse osakonnas, spordiürituste assistendina. (olen super õnnelik ja mis seal salata, et selle töö sain) Minu esimene suurem projekt on uue rekreatsiooni keskuse avamine jaanuaris, sellega tegelen hoolsalt, see on suur vastutus ja väljakutse, eks hoian kursis kuidas see kulgeb+ pluss siis regulaarsete spordiüritustel olemine ja nende assisteerimine. Üks pilt on ka minu uutest kolleegidest. Kuna minu praegune ja eelmine osakond on omavahel tihedalt seotud on minu kasuks, et mul olemas kogemus eelnevast töökohast.

Vot selline värk on. Enamasti töötan 20h ja siis praktik aon nii 20+ tundi niiet seni olen tublisti iga nädal üle 40 tunni tööjuures veetnud , niiet hiliste koolitundide on see harjumist nõudev koormus aga ei midagi võimatut. Hakkas vaikselt mingi haiguseuss külge tulema, loodame, et see kaob varsti ära.

Alexil on ka nüüd kaks tööd ja kahel õhtul jüuab ta alles peale 23.00 koju ja ühel peale 21.00 ja need on need kõik need õhtud kui mul loenguid pole, mis tähendab, et seitsmest päevast nädalast õnnestub meil koos õhtut süüa ainult kahel korral, mis seal teha, õnneks on se ajutine ja paneb rohkem aega hindama.

Mis siis veel, jooksmas käin. maraton jõuab aga lähemale, eile (pühapäeval ) jooksin 7 miili, mis on tiba üle 11 km. olen vormis!

No ja siis otsustaisn eelmisel nädalal,et prooviks rulasõitu. Pilt kirjeldab kuidas asi lõppes, rohkem sõnu pole vaja kui et valus oli ja on.. käin hetkel aint seelikute ja kleitidega, sest midagi vastu kintsu ei anna hoida. tore, hea, et mõned asjad minuga kunagi ei muutu..

Aga tervitused, ja erilised tänud Sirtsule ja Heleenile olemast ergutajad, et ennast käsile võtaks ja kirjutaks.

ja, just, emme ja issi ja venna on vähem kui kahe kuu pärast siin.. just. milline rahulolu!