Videotere

Kui video postitus meeldib ja on lihtne vaadata, siis kirjutage commentsitesse feedbacki, ehk siis teinekord kordan üritust.

Kallid!

Aiandus Ameerikas

Alexi õde Alyse tegi minu emme poolt saadetud retsepti järgi hapukurke. Tal on oma pisike aed - kus on paprikaid, kurke, tomateid, arbuuse (pildil), kabatsokk, suvikõrvitsaid ja muud tervislikku. Ühesõnaga kõik ameeriklased ei toitu McDonaldsist ja In N Out :)

Täna lebotasin, lugesin, õmbelsin ja käsin poes. Tore! Homme hommikul juuksurisse ja siis kooli.

Aidaa!

Koolilaps

kikerii kii- kikerii kiii, aabitsakukkk laulis plangu peal nii...

Kool algas. Mõlemad loengud olid toredad. Mul on siis loengud teisipäeval ja kolmapäeval, mõlemal päeval hakkab kell neli ja lõpeb 6.45 pm. kusjuures õppejõud on omavahel abielupaar ja üks neist minu akadeemiline nõustaja, et kui juhe kokku jookseb, siis võtan selle onuga Mr. Finneyga ühendust. Mr. Finney loeng tundub olevat lihtsam kui tema naisega. Mrs. Finney loengus on kodutöö igaks korraks. Esimese korra töö on lugeda 47 lehekülge ja siis kirjutada ja analüüsida. Hakkasin siis lugema, see nägi välja nii, et muudkui aga kirjutasin aga uusi sõnu välja, kokku sai tihedalt 3 A4. Tõlkisin siis ära ja omakorda veel osad sõnad vajasid selgitust eesti keeles. Alex vaatas ka ja ütleme ka ports sõnu on talle võõrad. Päris kirves tekst kui aus olla aga lõpuks kui aru saab on omajagu põnev. Homme alustan kirjutamisega, eks see saab ka nali olema, sest õppejõud rõhutas, et ikka olete magistritudengid ja tase on ka vastav, tõi mõned näited... ohhhooo saab nalja. Aga vaim on kuidagi värske ja ma tean ,et see on väljakutse ja on raske, aga ma armastan väljakutseid.

Nädalavahetuse veetsime Alexi isa ja ta naisega. Käisime dirtbiki sõitmas. Alex, mina, Alyse ja nende isa. Käisime uues kohas, kus olid rajad ja särgid värgid. Natuke raskem ja tehnilisem sõitmine oli. käigu vahetamine sai palju rohkem selgemaks ja kogu see värk alla ja ülesmäge sõites. Panin esimese sellise käbla kus rüüstasin päris kobedalt ratast ennast. endal ainult sinikad ja kriimud põlvel.. peale käbla ikka värisesin natuke aega ja kaks pisarat panin ka.. korralik shokk tegelt aga kogemus jälle olemas.

Shoppasime sutsu. Alex läks täna San Diegosse niiet olen omapäi ta ema kodus. Neil on siiin suur pidu.. palju head sööki ja jooki, aint et ma olen ainuke alla 50 nne aastane. Aga kohe tuleb emps online, niiet saab pläkutada. Muide olen skypes tavaliselt teie hommikused ajad, niiet andke teada, kui keegi tahab skype date kokku leppida.

Panin suvalisi pilte suvest. Pole fotokat viimasel ajal endaga kaasas kandnud.

Arizona - Colorado jõe trip

See nädalavehtus oli lõõgastav trip Arizonasesse. LA st kestis sõit teise osariiki neli tundi. California ja Arizonase piriks ongi muide see sama Colorado jõgi. Jube palav ilm oli. Jõe äärne on majadest täis ehitatud. Jõel on tiheliiklus jetid, paadid , wakeitajad jne. Me sulberdasime niisama täispuhutvate lelude peal. Põhimõtteliselt kujunes kogu trip lõõgastavaks olemiseks, mis oli päris mõnsa peale kaht kuud töötamist. Ohtralt põnevaid mänge, kus väike humalajook käis asja juurde. Väga tsill oli.

Homme viin veel viimased asjad oma uude pessa ja siis alustan teisipäeval kooliga. Esimene loeng saab olema Human resources in recreation management. Olen änksi täis, seniks kirjutamiseni, kuidas endil?

eestlane olla on uhke ja hää

Palju õnne eestlased! 19 aastast

Meie pidupäev :=)

Ärge unustage kui eriline on olla eestlane ja rääkida eesti keelt. 1, 3 miljonit inimest 45 000 ruutkilomeetril. Linn, kus olen nüüd, elab 10 miljonit inimest...

Mina tähistan seda päeva eesti pluusi kandes ja eesti sokolaadi näksides :)

uus kodu

Nonii, täna siis kolisin oma uude pessa. Alexi ema ja õde aitasid ka. Hunnik allkirju ja dokumente ja seadusi aga kõik sujus hästi. Tegu on stuudioga, mis kunagi oli kaks tuba, seega ruumikas. Mul on kööl, vannituba ja magamis ja elutuba. Esimesed kaks kuud saan tasuta kasutada "ZONE" - kus on päris kabe jõusaal, siis eraldi pehmete diivannitega ruum telku vaatamiseks, siis piljard ja wii ja lauatennis ja hunnik väikseid nurgakesi ja mudugi wifi igalpool, ühesõnaga tsill ala ja oktoobris pean otsustama, kas tahan hakata selle eest maksma.. Pildil on bass, siseõues, saan igal ajal seda kasutada ja taga nurgas on mullivann ka :)

See on magamis/elutuba, lollitasime aga see on ainuke pilt, kus on näha, et kraanikauss on elutoas (ahhahaa) ja siis köök. Vets ja dussiruum on suht väiksed aga teate olemas.

Olin ülirahul kohaga, see on ületänava ülikoolist ja natuke kaugemalt poodidest. Homme on järgmine kohtumine välistudengitele, lähen sinna ja siis nädalvahetusel Arizonase osariiki Colorado jõe äärde pidutsema. Et siis värske peaga Teisipäeval kooli alustada :)

Tervitan!

Laager läbi

Valleraaaa.

Laagris polnud netti, niiet vaegsuhtlemine välismaailmaga pärssis korralikult blogi pidamist ja teile kirjutamast. Laagri viimased nädalad olid täis erinevaid üritusi. Minu jaoks suurim oli Sunday Peak matk, mis on pikim ja raskeim ööbimisega matk. Käisin kahepäevasel matkal, mis on raskeim- Laager on 4000 feeti kürgusel merepinnast siis see sihtkoht Sunday Peak on 8300 feet. 16 miili edasi tagasi. Suured seljakotid seljas kõmpisime sinna tippu natuke rohkem kui viie tunniga. Seljakoti tegi rakseks peamiselt vesi, mida tuli kaasas kanda. aga mega elamus ja kogemus. Siis oli veel kreisid olümpiamängud (olen roheline team). Siis tegin kaasa näidendis Kaunitar ja Koletis. mul oli väike roll, kus korraks olin see vananaine, kes muutus Kaunitariks. Ok aga laen mõned pildid ja lippangi.. Homme kolin oma uude pessa Northridges ja järgmine nädal kooli ... juhuuu!

Vähemalt olen tagasi tsivilasatsioonis ja mitte enam nii kadunud :)

Mehhiko 1.august 2010

Suuur asi.

Pole sellest varem kirjutanud, sest on mõnusalt stressirohke asi olnud.

Juunis, kui käisin kooli tutvustaval päeval ja sain hulka targemaks , sain ka teada, et pean oma viistsaatust muutma, mis ei tundunud esialgu keeruline, sest on ju viisa mu passis olemas. Viibin laagris töötades vahetusviidaga (J-1) ja kooli ajaks on vaja aktiveerida tudengi viisa (F-1) Variante oli kaks, kas anda taotlus sisse ja see oleks võinud võtta aega kuni 6 kuud, mille jaoks mul ilmselgelt nii palju aega polnud ja nii poleks ma saanud kooli alustada augustist. Teine võimalus lahkuda riigist ja siseneda Ameerika Ühendriikidesse tudengiviisaga. Umbes poolteist kuud jändasime kinnitamaks, et muid variante pole. Käisin kohal Immigratisiooni ametis, kus oli maailma kõige abitum ametnik. Kaks nädalat varem kinni pandud kohtumine kestis neli minutit ja tulin tagasi sama targana ainult sada korda kujremana ja lihtsalt nii pettuna kogu selles süsteemis. Asjaga tegelesi nii issi ja emme eestis kui ka Alexi vanemad siin, et veenduda nii lihtne probleem peab leidma nii keerulise lahenduse.

Lõpuks õnnestus ühe eestlasest ametnikuga ühendust saada ameerikas. Kes uuris asja ja kinnitas fakti,et olukord nii on. Edasi jäi siis üle mõelda kuhu minna. Euroopa on mudugi kõige turvalisem aga ka kallim lennureisi koha pealt ja aega võtab rohkem. Järgmised variandid Kanda ja Mehhiko. Peale vestlusi ametnikega tundus, et isegi sketsi mehhiko ei tohiks probleem olla. Mul on ju kõik paberid olemas.

Üleeile, 1.augustil võtsime Alexiga tripi ette Mehhikosse. Parkisime ligi 6h sõitu laagrist. Parkisime auto ameerika poolele, krabasin oma paberid ja jalutasime üle piiri, neid ple piiiri jalutajaid oli uhkelt, mniiet oli hall mass nagu iga teinegai. Siis üle silla teisele poole tänavat ja seisme juba samas, mis toob tagasi ameerikasse. Suht kiirelt liikus saba ja juba olingi piiriamtnikuga ees. Alex lasi mind esimesena, minna, et kui midagi on, saab ta ikka kõrval olla aga mudugi lõkati ta kohe teise putka juurde ja lups üle piiri ta oligi, mina pidin aga tagasi minema, et see viistaatuse protsess toimub, mingis teises majas. Kõmpisin siis tagasi, ilma et olek stalle saanud midagi õelda. Lõpuks jõudsin siis õige ametniku juurde (esiemsel polnud õigusi seda kamarajura teha), siis võttis see kogu asi aeg vähem kui 10 minutit, naljatasime kui rasek on mu perekonnaniem hääldada jne… väga laadna. Alexi jaoks oli see aga pea tunni ajaline närveerimine väljas. Milline kergendus kui see kogu jama läbi oli, mul õiged tempild passis…

Eks need postitused nii harvad ongi siin olnud, et tegelt on mõnus pinge selle jamaga tegelemine olnud.

Aga lõpp hea, kõik hea.

Ametlikult tudeng.

Tervitan

(Pilt Mehhikost)

üks vahetus jäänud

Valleraaa.,

Pole päris pikka aega kribanud. Sorry, internet oli maas ja kuna oli tegu secretpali vahetusega, siis olin palju aega ametis oma kingituse valmistamisega oma salajasele sõbrale. Kui keegi mäletab eelmisest aastast, siis tegin eelmine aasta nahkkaantega raamatu, see aasta võtsin ette tiba suurema projeti. Kasutasin lausa haamrit ja spaatlit (vist on eestikeelne nimetus sellel tööriistale) ja tegin peeglialuse laadse asja. Pildilt on näha. Nikerdasin augu puu sisse ja lihvisin liiivapaberiga ja õlitasin ja siis kleeepisin peegli välja tuli nagu oleks pirkuasse pandud muna J ja see pisike neiu Megan oli see, kellele selle kinkisin, ta on väga tagasihoidlik tüdruk aga tal oli väga hea meel. Kõik nägid vaeva ja täitsa tore oli vaadata, mis keegi oli valmis meisterdanud. Ise sain jäätisepilkadest tehtud maja , kus kas tupsulooma olid sees. No mis sa ikka oskad kosta – kaheksaaastane poiss oli vaeva näinud J.

Igathaes kolmas vahetus on läbi saanud. Väga edukas vahetus oli, hästi palju lapsi keda teatsin eelnvatest kordadest, palju sain oma lauatamist teha. 82 lapsest proovis ja tegi seda 43 last, mis on igati kobe tulemus. Saime kaks uut lauda ja vanad töökorda, nieit eelmine nädal käisin matkal kus sain kümme last laual kaasta võtta ( oma esimesel suvel oli see maks 5 last J) Seega hästi. Ja igati mõnus on laste koha pealt olnud. Natuke draamat ikka kasvatajate ja direktorite vahel aga no whatever…

Tore sündmus oli veel see vahetus, eestlaste külaskäik. Lihtsalt nii hea ja kodune tunne oli mõneks päevaks olla…. Rääkida eestikeeles ja eestlaste kombel asjadest, milline luksus. Külas olid Sirje (kes ei tea, laagrijuht, laagris, kus ma kunagi laagris laps olin, siis kasvataja, nii nagu mu vennagi), tema tütred Kristi ja Kairi lastega, keda kokku kuus ja siis Krista Lisettega. Ühesõnaga mõnus punt ja hea oli süüa emme saadetud kilu ja musta leiba. Loodan, et eestlaste tripp kulgeb edasi hästi... mega hea ja kodune tunne oli, sisesmist energiat sain palju juurde, kohe kuhjaga :) Aitäh

Kohe kirjutan teile ka oma tripist Mehhikosse.. enmausele tuleb see uudisena, niiiet jääge lainele. Kallistan :)